Kui oled meie raamatut "Kaks tüüpi kirjutavad" lugenud või plaanid seda lähiajal teha, siis vasta enne 10. veebruari siin olevatele küsimustele ja võid võita meie järgmise raamatu, mis ilmub märtsikuus. Nii Uku kui ka mina valime vastuste seast oma lemmiku, mille autor saab auhinnaks meie uue raamatu. Head kirjutamist ja kaasa mõtlemist.
Toetu peamiselt nendele küsimustele (muidugi võid kirjutada muust). Ole aus :)
1) Mis meeldis, kõnetas?
2) mis ei meeldinud, ei kõnetanud?
3) Lemmikkoht raamatust (või mingi üldine aspekt).
ps: vasta küsimustele siia kommentaarina.
1) loodan, et paljugi on kõnekas ning meeldib, kui raamat kord käes ning oma vanaema kombel selle ühe ööpäevaga sisse hingan...:P
ReplyDelete2) kõlakate järgi siia midagi vastata ei ole
3) vastan, kui raamat loetud ning tagumise kaane kinni panen...:D
Aitäh! Jääme põnevusega ootama hetke, mil tagumine kaas sulgub :)
Delete1) Esiteks meeldib mulle see idee, mida te edasi annate oma raamatuga - kirjutamise ja kirjaniklikkuse 'demüstifitseerimine' ja igale inimesele lähedamale toomine on ilus asi. Ehk sünnib tänu teile raamatuid/tekste/tegusid, mis muidu, teie antud impulsita oleksid olnud sündimata... Mulle meeldib veel see, et teie tekstid on nii erinevad üksteisest ja seega täiendavad omavahel. See raamat on nii mitmetahuline ja -näoline, et ma usun, et selles on midagi igaühele. Just panin tähele, et "Kaks tüüpi kirjutavad" sisaldab mitmeid erutavaid viiteid kultuurile, mida tuntakse enamasti - näiteks "ME OLEME BIIT!" või Uku soovitused raamatu kõrvale. MIda sa, Ott, ei tea, et kuulsin paar päeva tagasi prantsuse kunstnikust Yves Kleinist, kelle üks tööperiood oli alasti naiste hiiglaslikel lõuenditel pintslina kasutamine, sinise värviga. Selline huvitav paralleel. Töövõtted, mida te kasutate, on erilised - "Lumel on sinine veri. Jäljed" on äärmiselt erilise ülesehitusega, rääkimata Uku " Sõrmusest", mille puänt on äge!
ReplyDeleteKui vastata, et mis KÕNETAS... ma armastasin seda, et need tekstid on nii TEIE! Igast lausest kumab läbi usaldust ja teid kahte.
2) Mina tundsin natukene puudust kahe osa sidususest - Uku ja Oti osa ei suhtle omavahel eriti, aga õnneks on see asi, mida on lihtne parandada.
3) Lemmikasju oli mitmeid, aga eelpool nimetatutele lisaks on minu lemmikud Ukult "Viga" (Muide, kas sul on endal peas vastus sellele vea küsimusele või ongi see veel avastamata?) ja Otilt luuleread.
Aitäh Sulle! Hea ja põhjalik tagasiside on asi, mis võib päästa maailma, päriselt.
DeleteJa vea kohta nii palju, et vihjena soovitan vaadata (nagu minu puhul ikka) viimast lõiku ja eelkõige siinkohal seda, mida peategelane ei näe ja kuidas on viimane lause suhestunud peategelasega. (Sealt kumab siis vähemasti see vastus, mille see lugu välja pakub :) Tõenäoliselt saame sellest peatselt veidi pikemalt ja põhjalikumalt rääkida.
Sanna. VÄrvid on veidrad asjandused. See sinine ei eksisteerinud, kui ma ei eksi, enne 18. sajandit ja nüüd on see nagu kõik teisedki asjad, kõigega segunenud.
Delete"The word itself was loaned into Middle English from the Old French word bleu, blo " "pale, pallid, discoloured" kirjutatakse internetis ja muidugi osad värvid kõnetavad meid rohkem kui teised mingil hetkel (st. emotsioonide seos värvidega, viide auradele ja muudele värkidele)
Värvi sees pühendavad kunstnikud on lahedad. Soovitan siinkohal, kui sa juba tolle näite kunstnikust tõid, leida mu tekstist (Lumel on sinine veri. Jäljed) üles koha, kus räägitakse asjade funktsioonist ja poisist, kelle jalad on pintslid. Ja siis vaadata uuesti lugu "Mu Incubus". Nii nagu mu nägemus maailmas, et kõik on seotud, on pööraselt seotud ka igrek. Sest ainult läbi segamini ajamise saavad seosed selgeks ja puhtaks, ainult nii. Niiet lahe, et viitasid samale, mis mina. Ott, tean, teab, Sanna, et sa tead, et kunst on kuidagi meiega seotud, sügavamalt kui me oskame arvata :) kallistan, ja aitäh tagasiside eest.